Jerold
Aust, The Good News Magazine, November/December 2004
Mis on
kuritegevuse ja vägivalla tõeline põhjus? Kust need kaks pahet pärinevad? Miks
me ei ole suutnud leida lahendust kuritegevuse needusele?
Mitte kaua aega tagasi läks üks
vanem härra USA väikeses kesklääne linnas toidupoodi. Ta elas minu poja ja tema
perekonna naabruses. Minu poeg tegi oma naisega sageli sisseoste samas kaupluses
ja kuigi nad on ettevaatlikud - eriti õhtusel ajal - ei oleks nad iial uskunud,
et järgmised sündmused võiksid aset leida nende võrdlemisi turvalises
naabruskonnas.
See härra oli 70. eluaastates ja näis ohutuna. Kui ta
kauplusest väljus, piirasid kolm noormeest ta sisse ja nõudsid raha. Ilmselt ei
tegutsenud ta piisavalt kiiresti või sattus nendega sõnavahetusse. Igal juhul
muutus olukord kiiresti vägivaldseks.
Nad peksid teda, siis haaras üks
neist püstoli ja tulistas teda. Noormehed jätsid ta abitu ja veritsevana maha
lebama. Vanahärra suri oma haavadesse - haavadesse, mille ta sai selle
hästivalgustatud väikelinna supermarketi ees.
Kui see võib juhtuda
suhteliselt väikeses ja rahulikus kesklääne linnas, siis milline on elu märksa
suuremates linnades, kus vargused, röövimised ja mõrvad leiavad aset
regulaarselt?
Ohustatud
maailm
Kas te olete olnud kuriteo ohvriks? On tõenäosus, et teie
või mõni teie lähedastest on kuritegevuse läbi kannatanud vähemalt ühe või isegi
mitu korda. Peaaegu igal päeval kuuleme me kohutavatest kuritegudest, mis on
toime pandud süütute inimeste vastu. Mõningates rajoonides võib päise päeva ajal
tänaval kõndimine olla sama hirmutav ja ohtlik kui keskööl pimedatel
puiesteedel.
Poliitilistel põhjustel pannakse toime vägivaldseid
terroriakte. Ükski riik maailmas pole kaitstud kohutavate vägivallategude eest,
mille tunnistajateks me olime hiljuti Venemaal, Iisraelis, Hispaanias, Sudaanis,
Saudi Araabias, Iraagis ja Indoneesias.
Kohutavad kuriteod, millest me
loeme päevalehtedest, on ainult tilgake ämbris võrreldes inimkonna kallal
igapäevaselt toimepandavate tapatalgutega.
Rahu ja turvalisus on suure
osa maailma jaoks kättesaamatud ja illusoorsed. Me kardame iseenda turvalisuse
pärast ning oma perekondade ja lähedaste julgeoleku pärast. Vanemad on mures,
sest nende lapsi ohustavad tulistamine möödasõitvatest autodest, koolivägivald
ja inimröövid.
Kuritegevuse kõrge
hind
2003. aastal langes kuritegevus Ameerika Ühendriikides
viimase 30 aasta madalaimale tasemele. See on kahtlemata julgustav uudis. Ometi
näib samal ajal, et peaaegu igaüks on ise sattunud või teab kedagi, kes on
langenud tõsise kuriteo ohvriks. Isegi selliste rekordiliselt madalate
kuritegevusnäitajate puhul langes eelmisel aastal vägivaldse kuriteo (mõrv,
kallaletung, vägistamine või relvastatud rööv) ohvriks iga 44. ameeriklane ja
iga 6. ameeriklane oli murdvarguse, autoärandamise või mõne muu sarnase kuriteo
ohvriks.
Föderaalne Juurdlusbüroo teatas, et eelmisel aastal pandi
Ameerikas toime 16 503
mõrva.
Kuid see on vaid osa kogu loost. Vägivaldsete kuritegude -
mõrvade, tapmiste, relvastatud röövide, vägistamiste ja kallaletungide -
koguarvuks oli umbes 1 381 000. Varavastaseid kuritegusid - sissemurdmisi,
süütamisi, vargusi, autoärandamisi ja muud taolist - pandi toime kokku umbes 10
436 000 korral.
See statistika tekitab vastumeelsust igas normaalses
kodanikus, eriti aga neis, kes hindavad oma vabadusi. Kuidas jääb siis
vabadusega jääda ellu, elada normaalse pikkusega elu ning tunda rõõmu oma
lapselastest ja lapselapselastest? Kuidas jääb laastava kahjuga
ühiskonnale?
Kuritegevuse
vähenemine
Kuigi langus USA kuritegevuse näitarvudes on kahtlemata
hea uudis, paljastab languse põhjuste uurimine nii mõndagi.
Peamiseks
faktoriks kuritegevuse vähenemisel on demograafia: Ameerika Ühendriikide
elanikkond vananeb. Kuna beebibuumi põlvkond on jõudnud keskikka, on selle
liikmete kalduvus sooritada kuritegusid võrreldes varasemate aastatega oluliselt
vähenenud. Sama kehtib nende laste kohta, kes on nüüd maha rahunemas, paikseks
muutumas ja ise lapsi muretsemas.
Samal ajal ennustavad sotsioloogid
kuritegevuse kasvu, kuna üha enam neid lapsi jõuab teismeliseikka, tekitades uue
kuritegevuse laine.
Teine oluline faktor on ühiskonnast eraldatud USA
kodanike hulk. Ameerika Ühendriikide vangide arv on kõigi aegade kõrgeim.
Föderaal- ja osariigi vanglatesse on suletud 2,1 miljonit täiskasvanut.
Veel 4,8 miljonit oli
2003. aastal kas katseajal, tingimisi karistatud või aresti all.
Kuna üha
enam ja enam vange pannakse pikaks ajaks kinni, ei ole neid tänavatel
kuritegusid sooritamas. Samal ajal on Ameerika maksumaksjale tekitatavad kulud
jahmatamapanevad - ligemale 30 000 dollarit kinnipeetava kohta aastas ehk kokku
60 miljardit dollarit
aastas. Politsei ja kohtusüsteemi ülalpidamiskulud tõstavad valitsuse kulutused
kuritegevusele kõvasti üle 120 miljardi dollari
aastas.
Kuigi need kulud on suured, võib seda raha lugeda hästi
kasutatuks, arvestades et ameeriklaste kogetava vägivalla ja kuritegude hind
oleks veelgi kõrgem kui neid süsteeme inimeste kaitsmiseks ei oleks olemas. Tasub vaid
vaadata mõningaid teisi riike, kus seadus ja korrakaitse on kokku varisemas, et
mõista kui hull võiks asi olla.
Kuritegevuse algpõhjused
Mis on
kuritegevuse ja vägivalla allikaks? Kuidas kuritegevus alguse sai ja miks see
kandub edasi sugupõlvest sugupõlve? Miks ei ole inimkond peale
sajanditepikkuseid katseid suutnud ikka leida lahendust kuritegevuse
nuhtlusele?
Kaasaegsed eksperdid ei ole meile vastanud. Leidmaks
lahendusi kuritegevusele ja vägivallale, peame me pöörduma Jumala Sõna, Piibli
poole. Seal avaldatakse meile tõelised põhjused.
Psühholoogidel ja
sotsioloogidel on mitmeid hüpoteese selle kohta, miks ühiskond kuritegevuse käes
kannatab. Paljud süüdistavad vaesust, düsfunktsionaalseid perekondi, halba
kasvatust ja muud taolist. Kuigi need suurendavad kahtlemata kriminaalse
tegevuse tõenäosust, ei ole
nende puhul tegu fundamentaalsete põhjustega.
Kuigi vahel pannakse
kuriteod toime irratsionaalses pingeseisundis, on kuritegevus isiklik
valik. Ükski ülaltoodud faktor pole kunagi inimest sundinud kuritegevusele.
Meil kõigil on vabadus oma teguviisi kaaluda, mõelda tagajärgedele, langetada ja
järgida oma otsuseid. Meid ei sunnita langetama otsuseid ainult meie sotsiaalse
või perekondliku tausta põhjal.
Inimese Looja selgitab oma Sõnas, kust
kuritegevus pärineb. Liigagi sageli on see meie oma ahnuse ja isekuse kibe
vili.
Jaakobus küsib: "Kust tulevad sõdimised ja tapmised teie seas? Eks
sellest: teie himudest, mis
sõdivad teie liikmeis. Te himustate ja teil ei ole midagi; te tapate ja kadetsete ja
ei suuda kätte saada... (Jk 4:1-2).
Milline on inimene tegelikult?
Paljud inimesed
oletavad, et me oleme inimolenditena oma olemuselt tegelikult head ning me
lahendame lõpuks oma probleemid oma jõupingutuste ja leidlikkuse abil. Kuid
tuhanded aastad ajalugu näitavad, et me ei suuda loomupäraselt üksteisega kuigi
kaua rahus elada.
Pealegi, alles 60 aastat tagasi tapsid, sandistasid ja
hävitasid kaasaegse tsivilisatsiooni kõige arenenumate ühiskondade liikmed
teineteist enneolematus ulatuses Teises maailmasõjas. Maailm on näinud peale
seda veel kümneid ja kümneid sõdu, millele lisanduvad sõna otseses mõttes
miljonid kuriteod teineteise vastu.
Piibel maalib inimese loomusest üsna
pessimistliku pildi. "Süda
on kavalam petma kui mingi muu asi ja on igikuri; kes tunneks teda?" (Jr
17:9).
Prohvet Jeremija lisab, et me oleme loomu poolest võimetud langetama
otsuseid, mis lubaksid meil koos rahus elada. "... Ma tean, et inimese käes ei ole tema
tee; ei ole mehe käes, kes kõnnib, oma samme seada" (Jr
10:23). Inimene vajab abi!
Tark kuningas Saalomon ütleb meile, et sageli
viivad inimesele õigena näivad teed lõpuks
tragöödiani. "On teid, mis on mõne meelest õiged, aga
nende viimne ots on surma
teed" (Õp 14:12, 16:25).
Nagu Jeremija küsis: kes "tunneks" oma
südant - oma sisimaid mõtteid ja ajendeid? Meil inimolenditel on erakordne võime
ennast petta, põhjendada oma tegevust ja õigustada oma isekat käitumist. Kas on
see siis mõni ime, et me elame kuritegevusest vaevatud maailmas?
Apostel
Paulus räägib selle tulemustest, mida Jeremija nimetas "meie igikurjaks
südameks": "Ei ole kedagi,
kes õige oleks, ei ühtainsatki; ei ole seda, kes mõistaks; pole
seda, kes õieti otsiks
Jumalat. Nad kõik on kõrvale läinud, on saanud ühtlasi kõlvatuks; ei ole seda, kes head teeb, ei
ühtainsatki ... Nende jalad on nobedad verd valama;
ahastamine ja vaevamine on nende teede peal ja rahu teed ei ole nad
tundnud. Ei ole Jumala kartust nende silmade ees" (Ro 3:10-12, 15-18).
See on tõepoolest karm kõne! Ilma mõistliku vaimse juhendamiseta ei suuda
inimkond tõelises rahus elada.
Vaimne
pettus
Paulus meenutab meile, et "kõik on patustanud" (salm
23) - keegi meist pole täiesti plekitu või süütu, hoolimata sellest, mida me ise
enda kohta arvame. Jaakobus kirjeldab protsessi, mis viib seaduserikkumiseni:
"Aga igaühte kiusatakse kui
ta enese himu teda kisub ja ahvatleb; pärast, kui himu on viljastatud,
toob ta patu ilmale; aga kui patt on täiskasvanud, siis sünnitab ta surma" (Jk
1:14-15).
Enne kui te lükkate tagasi Piibli kirjelduse meie motiividest
ja mõtetest, küsige endalt mõned küsimused:
Kui sageli on teil olnud
ahvatlus võtta midagi, mis ei kuulu teile?
Kui sageli olete te oma huvide
nimel tõe tähelepanuta jätnud?
Kui sageli olete te olnud teise inimese
peale nii ärritatud, solvunud või vihane, et soovite, et teda olemas ei
oleks?
Kui sageli on teil olnud kiusatus astuda seksuaalvahekorda kellegi
teise kui oma abikaasaga või kui sageli olete te sellist suhet pornograafia ja
fantaasia abil ette kujutanud?
Jaakobus ütles, et need kurjad ihad on
meie sees ja soovivad rahuldatud saada. Väga sageli ei ole meil piisavalt
iseloomu ja enesekontrolli, et hoida oma ahnust ja isekust kontrolli all. Me
anname järgi. Aeg-ajalt jääme me vahele ja kannatame tagajärgi; teistel kordadel
usume, et meil läks õnneks.
Nähtamatu
kuritegelik geenius
Piibel paljastab ka teise olulise faktori, mis
inimühiskondi mõjutab - tohutult võimsa nähtamatu olendi, kes juhib inimese
lõpuks isekuse ja enesehävituse teele. Pühakiri nimetab teda Saatanaks ehk kuradiks ja kirjeldab teda
kui kogu inimkonna vaenlast.
Jeesus
Kristus kirjeldas seda olendit tõelise jõuna kõigi nende taga, kes tahavad
hävitada Teda ja Tema sõnumit. Kohates rühma inimesi, kes tahtsid Teda tappa,
ütles Ta neile: "Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi tahate te
teha. Tema on olnud inimesetapja algusest peale ja ei ole jäänud tõe sisse; sest
tõtt ei ole tema sees. Kui ta valet räägib, siis räägib ta omast; sest ta on
valelik ja vale isa" (Jh 8:44).
Jeesus teadis, et Saatana valed eksitasid
meie esivanemaid Aadamat ja Eevat (1Mo 3). Saatana manipuleeriv ja korrumpeeriv
mõju on kestnud sellest ajast alates. See ingellik olend "patustas algusest
peale" (1Jh 3:8) ning tuhandeid aastaid on ta jätkuvalt patustanud ja juhatanud
ning ahvatlenud mehi ja naisi patule.
Patu tagajärjed võivad aga olla
petlikud, sest nad pole alati kohesed. Aadam elas 930 aastat enne kui suri. Just
seepärast venitatakse sageli karistustega, et patustaja hakkaks uskuma, et ta on
seadust võinud karistamatult rikkuda (Kg 8:11). Jumala võimas vaimne seadus
kehtestab aga ennast ise.
Saatana tohutu
mõju inimkonnale
Kui suur on Saatana mõju? See on tohutu. Piibel ütleb meile,
et ta "eksitab kogu maailma" (Ilm 12:9). Koos teiste langenud inglite ehk
deemonitega külvab ta isekuse, ahnuse, kadeduse, armukadeduse ja vihkamise
seemneid kõigi rahvaste sekka.
Apostel Paulus kirjeldab valdava osa
inimkonna seisundit kui "surnud olemist üleastumistes ja pattudes, milles te
varem kõndisite seesinase maailma ajastu järgi, vürsti järgi, kellel on
meelevald õhus, vaimu järgi,
kes teeb nüüd oma tööd sõnakuulmatute laste sees" (Ef 2:1-2).
Saatana nähtamatu mõju toimib alati, kuigi vaid vähesed teavad ja
tajuvad seda. Tema mõju all on meie peamiseks sooviks "viibida oma liha himudes,
teha liha ja mõtete tahtmise järgi" (salm 3).
Kurat petab meid mõtlema,
et tee õnnele seisneb pideva eneserahulduse ja andumise otsimises. Me ei taipa,
et seesama asi viibki lõpuks kuritegevuse ja kirjeldamatute
inimkannatusteni!
Apostel Johannes annab meile teada, et "kõik maailm viibib
kurjuses" (1Jh 5:19). Kas me mõistame seda või mitte, kuid me kõik oleme
langenud Saatana pahatahtliku ja eksitava mõju ohvriks. Paulus nimetab teda
isegi "selle maailma ajastu jumalaks" (2Ko 4:4) -
mõeldes sellega, et Saatan on see, keda enamus inimesi oma teadmata järgivad ja
teenivad, mässituina vaimsesse pimedusse.
Jeesus Kristus andis Paulusele
ülesande minna ja avada inimeste silmad tõele, et "nad pööraksid endid
pimedusest valguse poole ja Saatana võimusest Jumala
poole..." (Ap 26:18).
Kes on
tegelikult vangis?
Enamus ühiskondi panevad kurjategijad trellide
taha kaasinimeselt varastamise ja tapmise eest. Kuid see pole loo lõpp. Kas
need, kes on inimsusevastaste kuritegude eest süüdi mõistetud, on ainsad
trellide taga? Kas nad on ainsad, kes on vangis?
Kahjuks pole see nii. Ka
ülejäänud meist
peavad õhtuti oma uksed ja aknad lukustama. Meie oleme need, kes peavad
vaatama üle õla, et kindlaks teha, kas meil on ohtu röövi ohvriks langeda. Meie oleme need, kes peavad
oma lapsi hoolikalt jälgima, et neid ei röövitaks, ahistataks ega tapetaks.
Meie oleme need, kes
ei saa ennast vabana tunda, kuna muretseme isikliku turvalisuse
pärast.
Meie oleme need, kes maksavad üheskoos maksude kaudu kuritegevuse
kõrget hinda korrakaitseorganite, kohtusüsteemi, tulvil vanglate ja
arestikambrite ülalpidamiseks. Kindlustusmaksete kaudu tasume me vandalismi,
miljonite röövide, süütamiste ja autoärandamiste tekitatud kahju. Kõrgemate
hindade läbi maksab igaüks poevarguste, pettuste ja muude töötajate poolt toime
pandud varguste eest.
Meie kaasaegses ühiskonnas oleme me kõik "vangistatud" - kui ka
mitte oma kodudes, siis kindlasti oma peades. Narkootikumide, relvade ja
varguste tõttu kardame me oma elu pärast. Suurlinnades kontrollivad jõugud
terveid piirkondi, muutes ohtlikuks isegi tänaval kõndimise.
Me kõik maksame kõrget hinda
inimkonda vallanud vaimse pimeduse eest. Milline tragöödia! Kuid see ei jää
alatiseks nii. Inimkonnale on tõotatud rahu. See saabub kindlasti - mitte
inimeste jõupingutuste tõttu, vaid hoolimata
neist.
Kuritegevuse ja vangistuse
lõpp
Osa Jeesus Kristuse esimese tulemise tõotusest oli rahu maa
peale toomine "inimestele, kellest [Jumalal] on hea meel" (Lk
2:14).
Inimkond ei ole aga kunagi näinud tõotatud rahu ja head tahet.
Need tõotused on siiani laienenud vaid vähestele - neile, kes allutavad ise oma
tahte ja isekad motiivid Jumalale ning järgivad seeläbi eluviisi, mida Jeesus
ise elas ja õpetas.
Ülejäänud inimkond ei soovi praegu alluda Jeesus
Kristuse poolt õpetatud ja näitlikustatud rahu teele. Nii kogeb valdav osa
inimkonnast nende tõotuste täitumist alles pärast Kristuse tagasipöördumist maa
peale. Siis rajab Ta maa peale Jumala Kuningriigi (Ilm 11:15). Evangeelium ehk
head sõnumid, mida Ta kuulutas (Mk 1:14), saab lõpuks ometi
reaalsuseks!
Siiski ei tule see muutus kergelt. Kui Kristus tagasi
pöördub, peab Ta inimkonnale rahu peale sundima. Enamus inimkonnast
on Tema taastuleku peale vihane (Ilm
11:18).
Rahvad ei alistu Jumala tahtele võitluseta! Jeesus peab "hoidma
neid raudkepiga ... sõtkudes jalgadega kõigeväelise Jumala vihaviina surutõrt"
(Ilm 19:15).
Samuti ei loobu Saatan vabatahtlikult oma võimust inimkonna
üle. Enne Kristuse teist tulekut täidab kuradit "suur viha, sest ta teab, et tal
on vähe aega" (Ilm 12:12). Oma vihas kiusab ta taga neid, kes on ustavad
Jumalale (salm 17) ja viib maailma suured geopoliitilised võimud massiivse
verevalamiseni, mille peatab Kristuse taastulemine.
Kuid see märgib ka
Saatana võimu lõppu maa peal. Sel ajal aheldatakse ta vaimselt, vangistatakse,
et ta ei saaks Jeesus Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal enam inimesi petta
ja eksitada (Ilm 20:1-3).
Lõpuks ometi
tõeline rahu
Kui Rahuvürst tagasi pöördub, teeb Ta lõpu
kuritegevusele ja vägivallale. "Nemad ei tee kurja ega hukka mu pühal mäel
[Kristuse maises kuningriigis]; sest maailm on täis Issanda tundmist nagu vesi
katab merepõhja" (Js 11:9).
Maailm kogeb lõpuks ometi rahu, mida ta pole
kunagi varem tundnud. Prohvet Miika kirjeldab Jeesus Kristuse valitsuse all
muudetud maailma: "Aga päevade lõpul sünnib, et Issanda koja mägi on kindel
teiste mägede otsas ja see on kõrgeim kinkudest, ja selle juurde voolavad kokku
rahvad"
"Ja paljud paganad lähevad ja ütlevad: Mingem üles Issanda mäele
ja Jaakobi Jumala kotta, et Ta meile õpetaks oma teed ja et me võiksime käia
Tema teeradade peal, sest käsuõpetus lähtub Siionist ja Issanda sõna
Jeruusalemmast"
"Ja Ta mõistab kohut mitme rahva vahel ja noomib paljusid
paganaid kaugele maale. Siis taovad nemad oma mõõgad kirveteradeks ja oma piigid
aednikunugadeks; rahvas ei tõsta mõõka teise rahva vastu ega õpi sõdima. Ja nad
elavad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all ja ei ole nende peletajat;
sest vägede Issanda suu on rääkinud" (Mk 4:1-4).
Sellel päeval, mis meid
veel ees ootab, saab inimene lõpuks ometi tundma tõelist rahu. Kõik inimesed
vabanevad kuritegevusest ja pimeduse vangistusest ning inimeste despootlik
vangivalvur, Saatan, heidetakse ise vangi.
Jumala rahu vallutab maa ja
inimkond on lõpuks vaba! Jumal kinnitab meile, et sellest lootusest saab ühel
päeval imeline reaalsus.
Soovituslik
kirjandus
Maailma meedia on täis uudiseid kuritegevusest ja
vägivallast. Kuid Piibel on täidetud hoopis teistsuguste uudistega - imeliste
heade sõnumitega tulevasest täielikult muudetud maailmast. See on Jeesus
Kristuse toodud evangeelium ehk head uudised. Selle sõnumi mõistmiseks tellige
meie eestikeelne broüür Kuningriigi
evangeelium (The Gospel
of the Kingdom). See on kõigile soovijaile tasuta.
Mõistmaks, miks on
tulevane maailm meie praegusest maailmast nii erinev, tellige kindlasti ka
ingliskeelne broüür Kümme käsku (The Ten Commandments). See
aitab teil mõista, kuidas maailm teeb läbi täieliku muutumise kui inimesed
hakkavad lõpuks elama selle suurepärase seaduse kohaselt. ARTIKLI TEKST INGLISE
KEELES