Jeesus Kristus ütles selgelt, et Ta on hauas kolm päeva ja kolm ööd. Kas seda saab ühildada ristilöömise ja matmisega "Suurel Reedel" ning ülestõusmisega "Lihavõtete" esimesel pühal, mis jätab hauas viibimise ajaks vaevalt poolteist päeva? Või kirjeldavad evangeeliumid üllatavat, palju lihtsamat lahendust, mis sobib täiuslikult kokku Jeesuse ettekuulutusega?

Matteuse 12:38 küsisid mõned kirjatundjad ja variserid Jeesuselt tunnustähte selle kohta, et Ta on tõesti Messias. Nad ütlesid: "Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte."

Jeesus aga vastas, et Ta ei anna muud tunnustähte kui prohvet Joona tunnustähe: "Sest otsekui Joona oli oli vaala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nii peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd" (salm 40).

Traditsiooniline käsitlus ei sobi

Kuidas me saame aga mahutada "kolm päeva ja kolm ööd" reede pärastlõunal toimunud ristilöömise, vahetult enne päikeseloojangut aset leidnud matmise ja pühapäeva hommikuse päikesetõusu ajal toimunud ülestõusmise vahele? See traditsiooniline käsitlus võimaldab Jeesusel hauas viibida ainult poolteist päeva.

Mõned arvavad, et Kristuse väide viibimisest "maapõues kolm päeva ja kolm ööd" ei eelda tegelikult 72 tunni möödumist. Nad arutlevad, et iga osa päevast võib käsitleda kui tervet päeva.

Seega, kuna Jeesus suri pärastlõunal ja maeti vahetult enne päikeseloojangut, arvavad nad, et selle reede lõpuminutid moodustasid esimese päeva, reede öö oli esimene öö, laupäev teine päev, laupäeva öö teine öö ja pühapäeva esimesed koiduminutid moodustasid kolmanda päeva.

Kus on siis aga kolmas öö? Isegi kui mõned minutid päevavalgust reede hilisõhtul ja pühapäeva varahommikul on "päevad", ei suuda see tõlgendus selgitada, kuidas ainult kaks ööd - reede öö ja laupäeva öö - võiksid olla kolm ööd, millest Jeesus kõneles.

Tegelikult ütleb Pühakiri selgelt, et Jeesus oli tõusnud juba enne kui Maarja Magdaleena pühapäeva varahommikul hauale tuli, saabudes "kui oli alles pime" (Jh 20:1-2). Nii ei saa siis ühtegi osa pühapäevast arvestada päevana, sest Jeesus oli üles äratatud juba enne koidikut.

Joona 1:17, millele Jeesus viitas, ütleb selgelt, et "Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd". Meil pole mingit piibelliku alust arvata, et Jeesus pidas silmas ainult kahte ööd ja üht päeva, lisaks veel osa ühest päevast. Kui Jeesus oli hauas ainult reede hilisest pärastlõunast kuni varase hommikuni pühapäeval, siis ei läinud Tema poolt enda kohta antud tunnustäht täide.

Kuidas siis sellega on? Kas on midagi valesti Kristuse sõnadega või traditsioonilise käsitlusega sellest, millal ja kaua Ta hauas viibis?

Uurime hoolikalt detaile evangeeliumites. Seda tehes avastame me tõelise loo sellest, kuidas Jeesuse sõnad täpselt täide läksid.

Kahe hingamispäeva mainimine

Pange tähele sündmuste järjestust Luuka evangeeliumi 23. peatükis. Salmides 46-53 on kajastatud Jeesuse surmahetke, samuti Tema kiiret matmist päikeseloojangul saabuva hingamispäeva tõttu. Salm 54 ütleb: "See oli valmistuspäev, ja hingamispäev oli tulemas."

Selle aja juudi ühiskonnas toimetati suurem toiduvalmistamine ja koristamistööd hingamispäevaks valmistudes juba eelmisel päeval. Niisiis hakati hingamispäevale eelnenud päeva nimetama "valmistuspäevaks". Piibellik hingamispäev langeb laupäevale, nädala seitsmendale päevale. Piibli arvestuse kohaselt algavad päevad päikeseloojangul (3Mo 23:32; võrrelge ka 1Mo 1:5, 8, 13), nii on siis kõikide hingamispäevade alguseks reedeõhtune päikeseloojang.

Nende faktide põhjal on paljud inimesed oletanud, et siin on mõeldud iganädalast hingamispäeva ja seetõttu löödi Jeesus risti reedel. Pühakirjas on siiski mainitud kahte tüüpi "hingamispäevi" - tavalisi, iganädalasi hingamispäevi, mis langevad nädala seitsmendale päevale, ja seitset iga-aastast püha (mis on üles loetud 3Mo 23), hingamispäevi, mis võisid langeda ja tavaliselt langesidki muudele päevadele kui iganädalased hingamispäevad.

Kas päev peale Jeesuse ristilöömist oli iganädalane hingamispäev või üks neist iga-aastastest pühadest?

Johannese 19:31 ütleb selgelt, et see lähenev hingamispäev "oli suur". See termin ei osuta iganädalasele hingamispäevale (reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni), vaid selles kontekstis hapnemata leibade püha esimesele päevale. See on üks Jumala iga-aastastest pühadest (2Mo 12:16-17; 3Mo 23:6-7). Rohked piiblikommentaarid, entsüklopeediad ja sõnastikud kinnitavad, et Johannes ei viita siin iganädalasele hingamispäevale, vaid pigem ühele iga-aastastest hingamispäevadest.

Vastavalt Piibli kalendrile langes tollel aastal see suur hingamispäev neljapäevale (alates järelikult kolmapäeva päikeseloojangul). Me saame seda kinnitada, uurides detaile evangeeliumi jutustustes - need näitavad meile, et on mainitud kahte erinevat hingamispäeva.

Luuka 23:55-56 räägib meile, et naised, olles näinud Kristuse ihu panemist hauda just enne päikeseloojangut, "tulid tagasi, valmistasid lõhnarohte ja salvi" keha lõplikuks ettevalmistamiseks.

Nad ei oleks teinud sellist tööd ei iganädalasel ega iga-aastasel hingamispäeval, sest seda oleks käsitletud hingamispäeva rikkumisena. Seda kinnitab Markuse evangeelium, kus on kirjas: "Ja kui hingamispäev oli möödunud, ostsid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ema, ja Saloome lõhnaaineid [mida hingamispäeval poleks olnud võimalik osta], et minna Teda võidma" (Mk 16:1).

Naised pidid ootama kuni hingamispäev oli möödas, enne kui nad said osta ja valmistada lõhnaaineid Jeesuse keha võidmiseks. Luuka 23:56 ütleb meile, et peale lõhnaainete ja õlide ostmist ning valmistamist reedel "seisid nad hingamispäeval rahul käsu järele" - see tähendab, et nad pidid olema omandanud lõhnaained enne seda hingamispäeva, mil nad puhkasid. See teine hingamispäev, mida on  evangeeliumi lugudes mainitud, on tavaline iganädalane hingamispäev, mida pühitsetakse reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni.

Võrreldes neid kahte evangeeliumi kirjakohta - seda, kus Markus räägib meile lõhnarohtude toomisest naiste poolt peale hingamispäeva ja seda, kus Luuka mainib, et nad valmistasid neid rohte enne hingamispäeval puhkamist - näeme me selgelt, et siin on juttu kahest erinevast hingamispäevast.

Esimene neist oli "suur hingamispäev" nagu Johannese 19:31 meile ütleb - hapnemata leibade püha esimene päev, mis aastal 31 m.a.j langes neljapäevale. Teine oli tavaline hingamispäev nädala seitsmendal päeval. (Sündmused päevade kaupa on esitatud artiklile lisatud kronoloogilises tabelis.)

Messia tunnustäht

Kui naised olid iganädalasel hingamispäeval puhanud, läksid nad nädala esimese päeva (pühapäeva) varahommikul "kui alles pime oli" Jeesuse hauale (Jh 20:1) ja leidsid, et Ta oli juba üles äratatud (Mt 28:1-6; Mk 16:2-6; Lk 24:1-3). Jeesust ei äratatud pühapäeva hommikuse päikestõusu ajal. Maarja Magdaleena saabus hauale siis "kui alles pime oli", leidis kivi olevat ära veeretatud ja haua juba tühjana!

Kui me vaatleme kõigi nelja evangeeliumiloo detaile, siis saab pilt selgeks. Jeesus löödi risti ja pandi hauda kolmapäeva hilisel pärastlõunal, vahetult enne hingamispäeva algust päikeseloojangul. Kuid siin oli tegu suure hingamispäevaga, mis kestis kolmapäeva päikesloojangust neljapäeva päikeseloojanguni, mitte tavalise iganädalase hingamispäevaga, mis kestis reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni.

Kuna Jeesus pandi hauda hilisel pärastlõunal just enne päikese loojumist, siis Tema enda sõnade kohaselt pidi Ta üles äratatama umbes samal ajal kolm päeva ja ööd hiljem. Ta jäi hauda kolmapäeva päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni, mil Ta tõusis surnuist üles. Kuigi keegi ei näinud Tema ülestõusmist pealt (see leidis aset suletud hauas), eeldame me, et Tema sõnadele ja Piibli tunnistustele vastavalt pidi see juhtuma kolm päeva ja kolm ööd hiljem, laupäevase päikeseloojangu ajal.

Sellesse ajavahemikku mahub ideaalselt kolm täielikku ööd (kolmapäeva, neljapäeva ja reede öö) ning kolm täielikku päevavalguse perioodi (neljapäev, reede ja laupäev). See on ainus aeg, mis vastab Jeesuse enda ettekuulutusele hauas viibimise aja kohta. Nagu me juba nägime, vastab see ka ideaalselt evangeeliumites talletatud faktidele.

Me võime olla kindlad, et hauas viibimise aeg, mille Jeesus andis kinnitusena oma Messia-staatuse kohta, oli täpselt nii pikk nagu Ta ise ütles. Kuna enamus inimesi ei tunne ega mõista piibellikke pühi, mida Jeesus ja Tema järgijad pühitsesid, ei suuda nad mõista ka kronoloogilisi detaile, mis on evangeeliumites meie jaoks korralikult talletatud.

Soovituslik lugemine

See, mida te sellest artiklist lugesite, on vaid üks osa kogu loost. See artikkel osutab piibellikule tõendusmaterjalile, mille kohaselt ei löödud Jeesus risti Suurel Reedel ega äratatud üles Lihavõtete esimesel pühal. Kuidas said siis Lihavõtetest ehk Ülestõusmispühadest taolised populaarsed pühad kui Jeesust sellel päeval üles ei äratatud? Ja kuidas tekkisid seosed nende pühade ja kummaliste sümbolite nagu munade ja jäneste vahel? Saamaks teada kogu lugu, tellige või laadige alla meie tasuta ingliskeelne brošüür Lihtsalt pühad või Jumala pühad: kas on oluline, milliseid päevi me pühitseme? (Holidays or Holy Days: Does It Matter Which Days We Keep?).



Teisipäev: Jeesus Kristus sõi paaspühal koos oma jüngritega õhtusöögi (juudi arvestuse kohaselt nisanikuu 14. päeva alguses) ja kehtestas Uue Lepingu sümbolid (Mt 26:26-28). Seejärel reetis Juudas Jeesuse, Ta arreteeriti ja viidi samal õhtul ülempreestri ette.

Kolmapäev: Jeesus löödi risti ja suri umbes kell 3 päeval (Mt 27:46-50). See oli iga-aastase, mitte iganädalase hingamispäeva valmistuspäev. Hingamispäev ise algas päikeseloojangul (Mk 15:42; Lk 23:54; Jh 19:31). Jeesuse keha pandi hauda vahetult enne päikeseloojangut (Mt 27:57-60).

Neljapäev: See oli suur hingamispäev, hapnemata leibade püha esimene päev (Jh 19:31; 3Mo 23.4-7). Seda on kirjeldatud kui päeva, mis järgnes valmistuspäevale (Mt 27:62).

Reede: Nüüd, kus suur hingamispäev oli möödunud, tõid ja valmistasid naised lõhnarohte Jeesuse ihu võidmiseks, tehes seda enne kui nad asusid puhkama iganädalase hingamispäeva ajal, mis algas päikeseloojangul (Mk 16:1; Lk 23:56).

Laupäev: Naised puhkasid tavalisel hingamispäeval vastavalt neljandale käsule (Lk 23:56; 2Mo 20:8-11). Jeesus tõusis üles umbes päikeseloojangu ajal, täpselt kolm ööd ja kolm päeva peale matuseid, täites Joona tunnustähe ja kinnitades oma staatust Messiana.

Pühapäev: Naised tõid valmistatud lõhnarohud hauale varahommikul kui oli veel pime (Lk 24:1; Jh 20:1). Jeesus oli juba üles tõusnud (Mt 28:1-6; Mk 16:2-6; Lk 24:2-3; Jh 20:1). Ta ei tõusnud üles pühapäeva hommikul, vaid eelmise päeva päikeseloojangu ajal.